Avaleht-uudised   Külalisteraamat   Valla ajaleht   Lingid   Teabenõue   Kontakt           


ÜLDINFO
VALLA KAART
VALD TUNNUSTAB
KÜLAD
VALITSEMINE
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
KÄSITÖÖKESKUS
SPORT
SOTSIAALHOOLE
TERVISHOID
»TURISM
  Loodusväärtused
  Matkarada
  Hooned
  Tõstamaa mõis
  Pootsi keskus
  Majutus
TEENUSED
TRANSPORT
JÄÄTMED
SUFE OÜ
KALMISTUD
PROGRAMMID
LEMMIKLOOMAD
KROONIKA
PILDIGALERII
ILM TÕSTAMAAL
VEEBIKAAMERA
TRÜKISED
TÖÖPAKKUMISED
STATISTIKA
RÄIMEWEST
PROJEKTID
HALDUSREFORM

Manija saar

Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija asub Pärnu lahe suudmes Lao ranniku lähedal, on kitsa väinaga lahutatud Torila neemest. Rannikult paistab saar pika ja kitsa maaribana, mille keskel on väike puudesalu. Manija on 200-hektariline kivine saareke, tema kõige laiem koht on 0,5 km ning kõrgus merepinnast 5,2 m. Seetõttu suure tormiga võib tõusta vesi sedavõrd, et saar muutub kolmeks tükiks.

Kirjasõnas on saart mainitud 1560. aastal: Holm Maunõ/ Mannõ- heinamaa ja kalurite peatuskoht. 19. saj olnud riigi tagavaramaa, Pootsi mõisa heinamaa. Saarel oli heinamaavahi maja, paar küüni, ei ühtki puud, vaid kibuvitsa- ja pajupõõsad. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, kolis siia 22 peret, kokku 79 inimest. Sellest tulenevalt on ka kultuurilised
seosed nende kahe saare vahel tihedad. Praegu elab saarel alla 40 elaniku ning mitmed majapidamised on kasutusel suvilatena. Traditsioonilistest tegevustest on elujõuliseim kalapüük. Alates 2003. aastast on Manija ja Kihnu kultuur UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas.

Saare loodusväärtusteks on haruldaste taimede kasvualad ja rannikulindude häältest rõkkavad rannaniidud. Soojadel maikuu- ja juuniöödel võib siin kuulda kõlavat kõrekontserti. Kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elutingimuste parandamiseks on rajatud mitmed madalad mageveelised konnatiigid.

Manija saar koos Anilaiuga on 1991.aastast maastikukaitseala. Läbi aegade on siit leitud 338 liiki soontaimi, millest on kaitstavad 12. Linde on viimasel kümnendil pesitsenud 81 liiki. Kuid linnustiku koosseis on tugevalt muutunud: vähenenud on rannikulindude arvukus ning tõusnud võsastikulindude oma.

Manija on üks maastiku osa suuremast Manija-Liu väärtuslikust rannikumaastikust.

Manilaiu tuletorn ehitatud 1933.a. Valge silindrilise raudbetoontorni märgi kõrgus on 8 m, merepinnast 9 m. Ainuke viltuolev tuletorn Eestis (1967.a sügistormist).

Kokkõkivi Manijal

Piki kogu saart kulgeb  rändkivirikas selgkõrgendik Seljakul kulgeb ainuke tee. Saare keskel tee ääres asub Pärnumaa suurim rändrahn Manija Kokkõkivi (looduskaitse all 1938. aastast). Kivi on tuntud ka Kokõkivi, Kokakivi, Kotkakivi, Suurkivi ja Liukivi nime all. Püramiidja kujuga rahnu maapealse osa maht on 20 m3 ja kõrgus 3,4 m. Kuna piirkond on põline merikotkaste toitumisala, oli rahn tõenäoliselt kunagi lindudele  meeldiv peatuspaik. Kivi kohta käivad ka mitmed rahvapärimused. Vanapagan olevat tahtnud kivimüraka viia Sõrve sääre otsa, et  laevateed tõkestada ja nii endale seltsi saada. Kahmanud ühe kivi põlle sisse ja hakanud Sõrve poole sammuma. Tee peal rebenenud põllepaelad  ja kivi kukkunud maha. Kivi seisab praegust ühe veikese, Pootsi mõisa päralt Manija saare peal ja kutsutakse Kokakivi.

Samas teatakse, et vanasti käidud laevadelt kivi juures söömas, seepärast on siit leitud ka vaskrahasid ja hülgeluid.



Vaata vahvat Manija kaarti. Uudista seda juba lähemalt ja selgemini Munalaiu sadamas ja Manija saarel.

NB! Kuula saare kohta teavet telefonil 171200791

Järgmine Sorgu saar

 
Sadama tee 2, Tõstamaa, Pärnumaa 88101, tel 44 96 180, reg. nr. 75013256, vald tostamaa.ee