Avaleht-uudised   Külalisteraamat   Lingid   Teabenõue   Vallaleht   Kontakt   Sisukaart           


ÜLDINFO
VALLA KAART
VALD TUNNUSTAB
KÜLAD
VALITSEMINE
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
KÄSITÖÖKESKUS
SPORT
SOTSIAALHOOLE
TERVISHOID
»TURISM
  Loodusväärtused
  Matkarada
  Hooned
  Tõstamaa mõis
  Pootsi keskus
  Majutus
TEENUSED
AIP, WIFI
PANGABUSS
TRANSPORT
JÄÄTMED
SUFE OÜ
KALMISTUD
VEEPROGRAMM
PROGRAMMID
LEMMIKLOOMAD
KROONIKA
PILDIGALERII
TRÜKISED
TÖÖPAKKUMISED
VEEBIKAAMERA
ILM TÕSTAMAAL
STATISTIKA
RÄIMEWEST
PROJEKTID

Sorgu saar

Tibatilluke Sorgu è on Tuhkatriinu Pärnu-Riia meretee 30 kilomeetril.

Sorgu on tibatilluke kivine 5 ha suurune saareke Manilaiust läänes, mis tundub loodusliku kiviktaimlana ja merelindude paradiisina. Saare põhjatipp kerkib merest üsna järsult ja ulatub kõrge lavana tuletornini välja, seal on ka saare ainuke koht kust saab paadiga päris kaldale ligi sõita. Maa tuletornist lõunasse on kaetud roosa- ja punaseõieliste koerkibuvitsa põõsastega. Majakavahi majast vasakule vaadates näeme parajat dzunglit, siit võib leida verevat kontpuud, üksikuid kadakaid, toomingaid, pihlakaid ja saarepuid.  Sorgu majakas näitab teed meresõitjaile. Punase silindrilise telliskivitorni märgi kõrgus on 16 m, merepinnast 19 m. Saarel on alles 1904 a. ehitatud massiivne majakavahi hoone, kus viimasena pidas majakavahi ametit Haavikute pere. Seal tuli ilmale ka majakavahi poeg, tõenäoliselt ainus inimene, kelle sünnikohaks Sorgu saar. Kuuekümnendate aastate keskel oli majakavahi hoones veeteede valitsuse suvine puhkekodu.Tuletorni abihooned on kõik Sorgu kividest ehitatud. Saarelt pärit raudkive või leida ka Pärnu vanades munakivisillutistes ja muulides.

Vanadel merekaartidel kannab Sorgu nime Sorkholm, esmamanimine teada 16. sajandi keskpaigast. Meremehed teavad Sorgu riffe Pärnu lahe sissesõidutee ääres juba ammustest aegadest, sest siin on hukkunud palju laevu. Pärnu sadama ehitamise aegu 1864 pandi saarele puidust meremärk, mis asendati 1904 a. punastest telliskividest silindrilise tuletorniga. Ent õnnetused ei lakanud ning 1930 a. esimesel jõulupühal  jooksis Saksa aurik Mosel siin madalikule, 1931 septembris hukkus Läti aurik Balva. Enne esimest maailmasõda oli Pärnu saksa jahtklubi purjetajatel kombeks Sorgul jaanituld teha, aga vabariigi ajal kadus see komme.

Järgmine Tõrvanõmme mänd

 
Sadama tee 2, Tõstamaa, Pärnumaa 88101, tel 44 96 180, reg. nr. 75013256, vald tostamaa.ee