Avaleht   Valla ajaleht   Lingid   Teabenõue   Kontakt           


ÜLDINFO
KAART
TUNNUSTUSED
KÜLAD
VALITSEMINE
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
KÄSITÖÖKESKUS
SPORT
SOTSIAALHOOLE
TERVISHOID
»TURISM
  Loodusväärtused
  Matkarada
  Hooned
  Tõstamaa mõis
  Pootsi keskus
  Majutus
TEENUSED
TRANSPORT
JÄÄTMED
SUFE OÜ
KALMISTUD
PROGRAMMID
LEMMIKLOOMAD
KROONIKA
PILDIGALERII
ILM TÕSTAMAAL
VEEBIKAAMERA
TRÜKISED
TÖÖPAKKUMISED
STATISTIKA
RÄIMEWEST
PROJEKTID
HALDUSREFORM
VALIMISED 2017

Tõstamaa mõis

Tõstamaa (Testama) mõis on tõstamaalaste uhkuseks. Tõstamaa (Testama) mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a pantimiskirjas, mil see kuulus Koonga vakusesse. Varasem härrastemaja asus praegusest üle jõe nn munade veeretamise mäel. Praeguse hoone ehitamise algusaastaks on märgitud 1804. 1860. Aastate lõpul oli härrastemaja kahekordne plekk-katuse ja võlvitud keldritega kiviehitis. 1876-77 toimusid ümberehitustööd, mil peamaja sai praeguse ruumilahenduse. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool.

Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahekorruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainulaadsed lae- ja seinamaalingud. 

Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid  - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall.

Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned  paiknesid pargis ansamblitena.

Alates 1831.a. kuulus mõis Stael v. Holsteinide perekonnale. Holsteinidest  vanimat Wilhelm Fromholdoni kutsutud Vanaks Taaliks, temale järgnenud Augustit aga hulluks paruniks. Selle kolmanda põlve esindaja Aleksander Wilhelm (1877-1937) oli sanskriti keelte professor-kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. Häärberi juurde on asetatud tema mälestuskivi. Rahvas mäletab Holsteine lolli, hullu ja targa parunina.

Mõisaomanikud olid pigem vaimu- kui majandusinimesed. Mõisa majandamist ja töid juhtisid valitsejad A.V.Doering ja J.Toots. Eestlasest mõisavalitseja Jakob Toots hakkas esimesena Eestis (1885. aastal) Tõstamaal sood põlluks harima. Igale soo vakamaale veeti tuhat koormat liiva. Rabapõlde kasutatakse ja kiidetakse tänaseni.

Kogu ala ümbritseb ulatuslik kaitsealuhne 15 ha suurune park. Pargi idaservas tiigi taga on mõisaaegsete kõrvalhoonete varemed ja koolimaja juurde viival teel 3,5 m kõrgused väravatulbad.

Vaata veel mõisast - Tõstamaa keskkoolist pilte kooli koduleheküljelt.

Järgmine punkt matkarajal Tõstamaa spordiväljak

 
Sadama tee 2, Tõstamaa, Pärnumaa 88101, tel 44 96 180, reg. nr. 75013256, vald tostamaa.ee