Avaleht-uudised   Külalisteraamat   Valla ajaleht   Lingid   Teabenõue   Kontakt           


ȆLDINFO
  Kaart
  Sümboolika
  Ajalugu
  Loodus
  Telefonid
VALLA KAART
VALD TUNNUSTAB
KÜLAD
VALITSEMINE
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
KÄSITÖÖKESKUS
SPORT
SOTSIAALHOOLE
TERVISHOID
TURISM
TEENUSED
TRANSPORT
JÄÄTMED
SUFE OÜ
KALMISTUD
PROGRAMMID
LEMMIKLOOMAD
KROONIKA
PILDIGALERII
ILM TÕSTAMAAL
VEEBIKAAMERA
TRÜKISED
TÖÖPAKKUMISED
STATISTIKA
RÄIMEWEST
PROJEKTID
HALDUSREFORM

Ajalugu

Nimetus “Tõstamaa” pidi tähendama kõrget maad, mis on kõlblik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on aga piirkonda üldisemalt mainitud nimetusega mereäärne maa. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja nende algsete elanike kohta on ka vana rahvajutt:

Tulnud läbi metsade ja üle soode põhja poolt kaks venda - Mart ja Tõnis. Roninud üle liivamäe ja astunud, kuni jõudnud mereni. Mehed pidanud nõu ja otsustanud: siia rajame elupaiga.

Rahuliku loomuga Mart hakanud põldu tegema ja maad harima. Rahutu verega Tõnist tõmmanud meri - temast saanud kalamees ja meresõitja. Kui Mardi perre sündinud esimene poeg, pannud ta sellelel nimeks Mart, Tõnis andnud oma esimesele pojale nimeks Tõnis. See komme kestnud põlvest põlve. Perekonnanimede panemisel nimetanud mõisahärra Mardi järglased Martsohnideks ja Tõnise omad Tõnissohnideks. Nii saanud Tõstamaa põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.

Sellest valla vapirattalgi üks pool mere- teine maameeste oma.

 


Pilt Olev Esna erakogust

Esimesed kirjalikud teated “Tõstamaa” kohta pärinevad 1242.a, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja ordu vahel. Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda : Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka teisi valla piirkondi - Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja alguse revisjoni järgi leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis.

Peale Tõstamaa oli piirkonnas veel teisigi mõisaid, igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised. 1950 muudeti vallad külanõukogudeks. 1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga.

Pindalalt (261 km2) on praegune Tõstamaa vald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu sai valla staatuse 17. juunil 1992.

Tõstamaa piirkonna kohta pikem ajalooline ülevaade (1242-1996), koostanud Andrei Udu.
Tõstamaa kihelkond Eesti mõisate koduleheküljel
1997- ...- loe valla Kroonikat

 

 

 

 
Sadama tee 2, Tõstamaa, Pärnumaa 88101, tel 44 96 180, reg. nr. 75013256, vald tostamaa.ee