Avaleht-uudised   Külalisteraamat   Valla ajaleht   Lingid   Teabenõue   Kontakt           


ȆLDINFO
  Kaart
  Sümboolika
  Ajalugu
  Loodus
  Telefonid
VALLA KAART
VALD TUNNUSTAB
KÜLAD
VALITSEMINE
HARIDUS
KULTUUR
NOORTEKESKUS
KÄSITÖÖKESKUS
SPORT
SOTSIAALHOOLE
TERVISHOID
TURISM
TEENUSED
TRANSPORT
JÄÄTMED
SUFE OÜ
KALMISTUD
PROGRAMMID
LEMMIKLOOMAD
KROONIKA
PILDIGALERII
ILM TÕSTAMAAL
VEEBIKAAMERA
TRÜKISED
TÖÖPAKKUMISED
STATISTIKA
RÄIMEWEST
PROJEKTID
HALDUSREFORM

Tõstamaa ajalugu

Maritima provinciae — sõnasõnalises tõlkes “mereäärsed provintsid”, ehk mereäärne maa. Rohkemat preester Henrik oma Liivimaa kroonikas nende paikade kohta, kustkaudu orduvägi XIII sajandi alguses läks Soontaganat ja Saaremaad alistama, ei maini.

1242 Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Need maad peale Kastna (Caskenenne) läksid Saare-Lääne piiskopile tagasi.

1320 Ordumeister kinkis Kastna Padise kloostri ehitamiseks.

1364 Kastna vahetatakse Padise kloostrilt ordule tagasi.

1518 Tõhela esmamainimine

1534 Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati esmamainimine.

1553 Esmakordselt mainiti Tõstamaa piiskopimõisat, mis allus Koongale. Tõstamaalasi kutsuti seetõttu tuttjunlasteks.

1560 Mainiti Manija saart Tõstamaa mõisale kuuluvana.

1558-1583 Liivi sõda. Maa pärast sõdisid Vene, Rootsi, Poola ja Taani.

1561 Kastna läänistati ordult Pärnu komtuuri kirjutajale.

1561 Ordu maaala alistus Poolale.

1562 Rootslased vallutasid Pärnu. Moodustati Pärnu lään (maakond).

1575 Venelased vallutasid Pärnu. Rüüstamised ja küüditamised Lääne-Eestis.

1582 Zapolje rahuleping: Pärnu läks Poolale. Liivi sõjas kui ka hiljem Poola-Rootsi sõjas käis Tõstamaa pooltosinat korda käest kätte ja piiri aeti paaril korral läbi Värati küla.

1613 Kirikuvisitatsiooniprotokollis mainiti Neitsi Maarja sündimise kirikut “in pago civium Pernavensium” (Pärnu elanike külas) Kastna mõisas. Legend räägib, et kiriku lasksid Kastna hiide ehitada skandinaavlastest kaupmehed, kes pääsesid merehädast.

 

Vana hea Rootsi aeg

1617 Rootslased vallutasid poolakatelt Pärnu.

1624 Kuningas Gustav Adolf kinkis Tõstamaa mõisa Riia linnasekretär Andreas Koyen’ile, kelle tütre abiellumisega läks mõis Helmersenide perekonnale.

Pootsi mõis läänistati Magnus von der Pahlen’ile.

1629 Altmargi rahu: kogu Eesti läks Rootsile.

1630 Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla. Tõstamaa “pealinnaks” sai Riia.

1665 Pärnu linn ostis Meelius’e perekonnalt Kastna mõisa.

1674 Anti käsk kiriku ehitamiseks praegusesse alevikku, kuna Kastna kabel oli kaugel ja viletsas seisus. Puust kirik asus praegusest kirikust pisut idas.

1679 Sigismund Segius asus Tõstamaa kiriku esimeseks õpetajaks ja töötas sellel kohal 20 aastat.

1680 Asutati Tõstamaa kirikumõis.

1684 Riigistati Pootsi, Seli ja Tõstamaa mõis. Linnamõis Kastna jäi puutumata.

1688 Forceliuse koolist tulnud noormees õpetas 2 talve kümmet talurahva last. Alustati esimese koolimaja ehitamist, mille mõisniku pärijad aga ära keelasid: nemad andnud maa kirikule, mitte koolile.

1695 – 1697 Suur näljahäda ja katk. Kihnu asustamiseks viidi inimesi Karugalt.

1700 Algas Põhjasõda.

1710 Et Pärnu kohe ei alistunud, rüüstasid vene väed Kastna mõisat.

 

208 aastat Vene impeeriumis

1720 Helmersenid said Tõstamaa mõisa tagasi. Vene riik taastas aadli õigused, mida Rootsi oli kärpinud. Pootsi tagastati 1711.

1721 Uusikaupunki rahu: Eesti ja Liivimaa kubermangud läksid ametlikult Vene riigi alla.

1728 Tõstamaal õpetas köster seitset last.

1763 – 1768 Ehitati praegune Tõstamaa kirik.

1767 – 1770 Töötas külakool Tõhelas.

1790 Pootsi mõis panditi 70 aastaks Poola kammerhärra Lilienfeldt’ile.

1801 Tõstamaa kihelkonnas töötas ainult kaks kooli. Kümme aastat hiljem polnud enam ühtki vallakooli.

1815 Kubermanguvalitsuse käsk: igasse valda tuleb ehitada vähemalt üks koolimaja. Ka Tõstamaale asutati üksikud koolid.

1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. Igas kihelkonnas, kus meeshingi on 2000, peab olema kihelkonnakool.

Mõisate kaupa loodi juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad – vallad.

 

Tõstamaa valla kujunemine

Igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised. 1891.a. ühines Pootsi Seliga ja 1893.a. Kastna Tõstamaaga.

1.aprillil 1939. aasta valdade reformiga liideti Tõstamaaga Saulepi valla Rammuka, Rammukametsa, Suurtüki ja Jäärumetsa külad ning Vaiste asundustalud. Kihnu “ülemerevaldus” – postitalu anti Seliste vallale. Kolhooside liitmisega tuli Soomra Tõstamaale, Soomra tagasi andmisel Audrule 1964.a. läks sinna ka Murru küla.

1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga. Liu, Koti, Marksa ja Karuga küla liideti Audruga. Pindalalt on praegune Tõstamaa vald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992.

 

1831 Müüdi Tõstamaa mõis enampakkumisel Wilh. Fromhold Stael von Holsteinile, kes rahvalt teenis “lolli paruni” tiitli. Poeg Augusti kutsuti “hulluks paruniks” ja pojapoeg Alexandrit “targaks paruniks”.

1840 Õppis Tõstamaa vallakoolis 30, Pootsis 20, Selis 13 ja Kastnas 12 last.

1845 – 1848 siirdus õigeusku 71% Seli ja Tõstamaa elanikest. Poole sajandi jooksul asutati 4 õigeusu kogudust:

 

Kogudus asutatud

Kirik valminud

Kihelkonna-kool avatud

Koguduse tegevuse lõpp

Seli

1847

1864

1864

1989

Pootsi-Kõpu

1847

1873

1860

 

Tõhela-Murru

1876

1895

1874

1964

Kastna

1896

1896 (puust)

1904 (kivist)

1896

1986

1849 Tõstamaal avati luterlik kihelkonnakool. Järgmisel aastal ehitati sellele koolimaja (Köstri).

1850 Avati esimesed õigeusu külakoolid.

1854 Õpilaste vähesuse tõttu lõpetas tegevuse Pootsi luterlik kool.

1858 Pootsi mõis sai Maydelli pärisomaks.

1860 Pootsi mõisas töötas keemiamanufaktuur, toodeti tinavalget ja tinasuhkrut. Manufaktuuris oli 20 töölist.

1865 Esimene foto Tõstamaa laulukoorist.

1867 Seli kroonumõisat hakati jagama õigeusulistele.

1870 Tõhelas algas talude päriseksostmine.

1876 – 1877 Tõstamaa mõisa peahoone ümberehitus.

1885 Mõisavalitseja Jakob Toots hakkas esimesena Eestis soost põldu tegema. Kõigepealt kraavitati, siis veeti hektarile 1500 tonni liiva, et maa hobust taluks.

1888 Karl Blumenfeldt avas Tõstamaal apteegi.

1889 Merepõhja pandi Lao-Kihnu telefonikaabel.

1890 Kooliõpetaja H.Anniko asutas karskusseltsi “Laine”.

1892 Tõstamaal asutati pasunakoor.

1900 Tõstamaa sai telefoniühenduse Pärnuga.

1905 Tõstamaa kihelkonnas mõisaid ei põletatud, kuid karistussalk siiski ilmus. Vitsahoope said Mart Vestmann ja Jaan Klaas Kastnast ning Jaan Jakobson-Teoste Tõhelast.

1908 Asutati Seli Kirjanduse Ringkond ja Tõstamaa Haridusselts.

1909 Asutati Tõstamaa Laenu-Hoiu Ühisus ja Tõstamaa Põllumeeste Selts.

1910 “Põllumajanduslised” kursused saja osavõtjaga.

1912 Tõhelas asutati piimaühing.

1914 Algas esimene maailmasõda.

1915 Suti külas sõitis hirmust sakslaste ees kaldale Vene suurtükipaat “Korejets”.

1917 Vaiste lahe suus sõitis kaldale sakslaste poolt vigastatud Inglise allveelaev C-32. Koolides algas õppetöö eesti keeles.

Asutati Tõhela Noorsoo Selts.

 

Vabadussõda, omariikluse aastad

1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele järgnes kohe Saksa okupatsioon.

Õigeusu preestrid ja enamlaste pooldajad lasti koolidest lahti.

Küladesse ilmusid venelaste asemel Saksa sõdurid.

28. november - Algas Vabadussõda.

1920 Vabadussõja lõpp. Vabadusristiga naasid Seli ja Tõstamaa meestest Andrei Erikson, Juhan Jansen, Johan Karjel, Lembit Karjel, Anton Kose, Leo Köösel, Karl Laurits (2 Vabadusristi), Valev Mere (Vassili Martson), Eustatius Miido, Aleksander Seimann (3 Vabadusristi), Oskar Uritam, Richard Uritam, Jaan Vidrik, Jakob Vimm (Tõnisson).

1921/1922 Tõstamaa kool asus mõisa peahoonesse, Pootsi valitsejamajja.

1921 Algas Tõstamaa, Pootsi ja Tõstamaa kirikumõisa jagamine.

1924 Avati bussiliin Tõstamaa – Pärnu.

Kastna ja Seliste enamlased, kes 1.detsembril Pärnus mässu tegemas käisid, enam tagasi ei tulnud.

1926 – 1945 töötas Tõstamaal kodumajanduskool.

1927 Uus vallamaja ehitati keset valda - Ermistusse, kuhu viidi ka elektriliin tärklisevabrikust (endine mõisa juustuvabrik). Elektrijaam hakkas voolu andma 1918.

Aleviku teeristile ehitas Pärnu Majanduse Ühisus Tõstamaa kollasest tellisest kauplushoone.

1929 – 1948 töötas Vaistes (praeguses Tõstamaa vallas) kolme saekaatriga saeveski ja sadam. Metsaraudtee ulatus Mõtsuni.

1930 Tõhela Piimaühing avas bussiliini Tõhela – Pärnu.

1933 Manija saarele asus mitukümmend Kihnu peret. Manijale ehitati tuletorn.

Ka Kastna mõisasse tekkis kihnlaste “asundus” – 7 peret.

1937 Piima võeti Kastnas vastu 760 t, Selis 1574 t, Tõhelas1461 t ja Tõstamaal 1027 t aastas.

1938 Esimese viljasaagi said Viruna asundustalud.

1939 Tõstamaa Kaitseliit käis Lõpel julgestamas Vene vägede minekut Saaremaale. Baltisakslaste ümberasumisega lahkus Pootsist Maydelli pere.

 

Vene ja saksa okupatsioon

1940 17. juunil tuli Punavägi üle piiri. Võidutule asemel toimusid miitingud, kus astusid üles endised poliitvangid. Kaitseliidult võeti relvad. Vallavalitsustesse pandi “töörahva” esindajad.

1941 Esimene arreteerimine. 10. jaanuaril viidi ära Theodor Backhoff alevikust.

14. juuni - Seliste vallast küüditati 15 inimest, Tõstamaa vallast 6.

Vene mobilisatsiooniga kaotas Seliste 16 ja Tõstamaa 33 inimest.

3. juuli – Stalini käsk jätta sakslastele põletatud maa.

Lahkusid enamlased ja nende perekonnad.

4. juuli – Lahkusid Vene piirivalve ja õhuvaatlejad.

Põletajate vastu sündis Omakaitse.

5. juuli – Pärnust tuli hävituspataljon Villem Kuusiku juhtimisel tanketiga Tõstamaad karistama. Selistes põletati üks, Tõstamaal teine maja. Põletajad lahkusid Varbla poole.

9. juuli - Tõstamaale ilmusid sakslased, kuid tõmbusid peagi Pärnu tagasi. Virunal seisis hävituspataljoni vastas 3 nädalat Tõhela Omakaitse. Alles Vene regulaarvägi sundis Omakaitset taanduma.

2. august – Hävituspataljonid ja Punaarmee alustasid Varblast ja Virunalt pealetungi. Teel Tõhelast Tõstamaale tapeti 11 inimest, enamuses vanurid.

5. august – Et üldpealetung Pärnule nurjus, tõmbus Punaarmee tagasi.

1943 Oktoobris toimusid esimesed sakslaste mobilisatsioonid.

1944 Veebruari alguses üldmobilisatsioon 1904 – 1923 aastakäigule. Augustis mobilisatsioon 1926 – 27 sündinuile.

11. august – Permisküla lahing. Hukkus Seliste ja Tõstamaa mehi (leitnant Karjeli kompanii).

12. august - Omakaitse mobilisatsioon. Mobiliseeritud koguti Pootsi mõisa, sealt läksid nad oma riiete ja jalatsitega Peipsi äärde (sellest ka nimetus – “pastlapataljon”).

20. september – algas põgenemine Rootsi. Mindi paatidega Seliste randadest, Manijalt ning laevadega Kihnust, Vaistest, Matsist ja Paatsalust. 22. septembril lahkus Vaiste sadamast mootorpurjekas “Leidi” 124 inimesega. Nii Seliste kui Tõstamaa vallast lahkus ligi sada inimest (nimikirjad pole täielikud).

24. september – Punaarmee taas Tõstamaal.

 

“Küüditamist ja kolhoosi ei tule,” kuulutas Rammuka küla mees Nikolai Karotamm, kui astus augustis 1944 üle Vene – Eesti piiri

1944 oktoober – Algas mobilisatsioon Punaarmeesse.

28. oktoober – Esimene arreteerimine alevikus.

21. november – Arreteerimine Kastnas. Üks vahistamine järgnes teisele. 1944.a. – 1953.a. arreteeriti Tõstamaa vallast 110 ja Seliste vallast 20 inimest (andmed ei ole lõplikud).

1947 Seliste valla kalurid hakkasid räime püüdma seisenootadega (kakuamid).

1948 Kastnas moodustati “Õige Tee” ja Sööni kolhoos.

1949 25. märts – Maarahva küüditamine. Tõstamaa vallast küüditati 167 inimest, Selistest 22 inimest. Küüditamisautod kogunesid Tõstamaa koolimajja, küüditatud viidi Tõhela koolimajja.

Küüditamise keskstaabi esimees oli Nikolai Karotamm.

Aprillis algas massiline kolhooside moodustamine. Tõstamaa vallas tehti 22 kolhoosi, Selistes mõned vähem.

Väratis algas kalatööstuse ehitamine.

1950 Värati tee lähedusse ehitati loomaravila (ainus hoone plaanist moodustada Tõstamaa rajoon). Kalapunkt kasutas palkmaja mõne aasta ühiselamuna (“Tondilioss”), siis veeti see Audru traktorijaama. Pootsi mõisas asutati Tõstamaa traktorijaam. Aasta hiljem viidi see sama nime all Sinti.

1951 1. aprill – Nõndanimetatud usklike küüditamine. Tõstamaa vallast viidi ära 23 inimest, Selistest 3 peret.

 

Liitmiste ja lahutamiste aeg

1950 – 1951 Algas väikeste kolhooside liitmine. Esialgu 2-3 küla kaupa, järjest ikka enam.

1953 3. märts Stalini surm.

1. september – Tõstamaa kool muudeti keskkooliks. Esimene lend lõpetas 1957.a. Aastatel 1970 – 1982 oli kool 8-klassiline.

1961 Moodustati Tõstamaa sovhoos.

1962 Kalurikolhooside ühinemine.

Tõstamaa sai elektrivoolu.

Pootsi kool kolis mõisa härrastemajja. Seal hakkasid käima ka Seliste lapsed.

1963 Ermistu liideti Kastna (“Areng”) kolhoosiga.

1965 Ermistu järves alustati kalakasvatuse rajamist. Suured saagid jäid saamata, loodusele tehti aga suurt kahju.

1967 18. oktoober – Suur torm ja ülejutus. Lao kalapunkt muutus saareks. Merevesi oli 253 cm üle Kroonlinna nulli.

1968 Valmis Tõstamaa lasteaia esimene järk.

1970 Kastna liideti Tõstamaa sovhoosiga.

Tegevuse lõpetas Kastna kool.

1972 Jaanilaupäeval varises kokku Tõstamaa kiriku esikülg ja kukkus ümber torn. Varingu alla jäi orel.

1973 Moodustati mammutkolhoos “Pärnu Kalur”.

1976 Tõhela liideti Tõstamaa sovhoosiga.

1980 Vaike Hang alustas taluehituste ja taluelu kirjapanemist Tõstamaa vallas.

1981 Tõstamaa alevik sai tänavavalgustuse.

1983 Nurgakivi kirikutornile.

1984 Toimus esimene Tõhela kodukohapäev. Korraldati esimene Tõstamaa jooks.

1985 Tõstamaa sovhoos liideti “Pärnu Kaluriga”.

1986 Tõhelas pandi mälestuskivi Mats Mõtslasele.

1987 Tõstamaal pandi mälestuskivi Aleksander Stael von Holsteinile, kes oli viimane Tõstamaa parun, kuulus idakeelte uurija.

1988 “Pärnu Kalurist” eraldusid Tõstamaa ja Tõhela ning tegid iseseisvad kolhoosid.

1988 8. märts – Uue kultuurimaja avamispidu.

Aprilli lõpp - Tõstamaal moodustati Rahvarinde tugirühm.

16. mai – Asutati Tõstamaa Muinsuskaitse Selts, kelle peamine ettevõtmine oli Tõstamaa kiriku taastamine.

1989 23. august –Balti ketti sõitis 2 bussitäit tõstamaalasi.

1990 Tõstamaa valis Eesti Kongressi liikmeks Mihkel Lühiste.

Rahvahariduse 300. aastapäeva tähistati hilinemisega. Kooli parki pandi mälestuskivi.

1991 Lõppes Tõstamaa kiriku esialgne taastamine. Torn ootab tegijaid.

Valmis praegune laululava. Tõstamaal peeti Pärnumaa folkloorifestival.

1992 Algasid maa- ja põllumajandusreform

Seliste eraldus “Pärnu Kalurist” ja moodustas omaette ühismajandi.

Riigikogu valimistel sai Tõstamaa vallas enam hääli üksikkandidaat Jüri Reinson – 15%, kes aga Riigikokku ei pääsenud. Järgnesid “Isamaa” ja Kindel Kodu”. Presidendikandidaatidest sai Rüütel 55%, järgnesid Taagepera 27%, Meri 13% ja Parek 5%.

Tõstamaa vallale anti omavalitsuslik staatus

1993 Kolhoosidest tekkisid osaühingud, aktsiaseltsid, talud.

Avati Munalaiu sadam.

Vallavolikogu valimised - 13-st kohast 10 sai valimisliit “Tõstamaa”. Vallavanemaks valiti Endel Tõnisson, volikogu esimeheks Heino Tamm

Toimus Tõstamaa kihelkonna päev. Sellest võtsid osa ka kihnlased.

1994 Alevikku loodi ööpäevase valvega päästeamet.

Avati Manija sadama esimene kai.

Tõstamaa haiglast loodi vallaettevõtted Hambaravi, Tervisekeskus ja Hooldekodu

1995 Endises kirikumõisas avas uksed hooldekodu.

Riigikogu valimised. Valimistel võitis ülekaalukalt Koonderakonna ja Maarahva Ühendus. Järgnes Reformierakond.

Jõuludeks ilmus Tõstamaa vallalehe esimene number. Toimetajad Lea Rannik ja Ene Lehtsalu.

Segakoor ja puhkpilliorkester käisid külalisesinemisel Västerosis.

1996 Valla volikokku valiti 10 esindajat valimisliidust “Tõstamaa” ja 4 esindajat valimisliidust “Sipelgad”. Volikogu esimeheks valiti Heino Tamm ja vallavanemaks Endel Tõnisson.

Hakkas tööle EMT Tõstamaa mobiilsidemast.

Käiku läks kooli kanalisatsioonikollektor koolist puhastuseadmeni

Aasta lõpul ilmus esimene “Tõstamaa kalender 1997”  vallaarst Madis Veskimägi värvifotodega.

1997 kuni eelmine aasta- infot saad kroonikast ja toimunud sündmustest

 
Sadama tee 2, Tõstamaa, Pärnumaa 88101, tel 44 96 180, reg. nr. 75013256, vald tostamaa.ee